11.10.14

vau vau vau
mul pole sõnu
taaskord tõestus sellele, et spontaansetest ideedest tulevad need mõnusaimalt veedetud hetked ja parimad mälestused ja nii hea tuju. absoluutselt a l a t i !!

ehk sel laupäeval kutsus Maarja mind KuMusse, vaatama iniminstallatsioonist performance't mida üks mees läbi viis. Idee pidavat olema selles, et ta tantsib kaasaegset tantsu keset kaasaegse kunsti näitust, kuid kui me sinna jõudsime, lamas ta keset saali ja hingas sügavalt. Vaatasime seda kuskil 10 minutit ning otsustasime edasi minna. Tänu EKA ja (kaks aastat vana) Sally Stuudio kaardile saime mõlemad tasuta sisse ning terve muuseum oli valla. Samal päeval avati art déco disaininäitus "Pidu sinus eneses". V A U !! Täpselt nagu Gatsby filmi oleks astunud! ja nüüd kujutage ette kaht tüdrukut, silmad säramas kõigest sellest sädelusest ning pärlitest ja pitsidest ja glamuurist, vauvauvauu, ma oleks tahtnud kõike katsuda ja selga proovida ja see oli lihtsalt nii nii ilus!! !! 


Edasi läksime üles viiendale, näitusele "Mina kui maal" mis oli jällegi omamoodi nii tore. Mulle meeldivad sellised näitused, kus sa saad kunsti peal ja sees olla ja ringi kõndida ja kogeda ruumis toimuvat, tunda ennast osana sellest. Ja need viimased viis minutit, mil KuMu lahti olime, hüppasime me värvitud ruumides ja keerutasime kangaribadest kardina vahel ja kui ma oskaks end läbi tantsu väljendada oleks ma nii väga tahtnud seal tantsida. see oli nii mõnus!!




Ja kui KuMu suleti, hakkasime me tagasi auto poole jalutama (mis oli meelega väga kaugel, et saaks pikemalt sügist kargust ja kollaseid lehti nautida ja juttu rääkida). Päike oli just loojumas ja Kadriorus oli nii mõnus valgus. Ideega autoni jõuda, jõudsime me vaid poolele teele, kui otsustasime omale lehtedest pärjad punuda. Vot kus oli spontaansus ja kus jälle suu oli kõrvuni ja silmad särasid. nii nii vahva, tõesti oli, vägavägaväga!! Tagasi autojuurde jalutades, pärjad peas otseloomulikult, saime nii mõnegi möödakõndija tähelepanu ja muige ! Nii tore oli tõesti, ja mulle meeldib, et mul on selline naabriplika, nagu seda on Maarja, vägaväga meeldib!!



väga zen


Õhtu lõppes aga sootuks teistmoodi.

Vahel ma mõtlen küll, et elu on nagu filmis, kus ühest ühtäkki pähe tulnud ideest ja soovist oma siirast rõõmu teistega jagada võib välja kujuneda midagi niiiii vahvat ja mõnusat! Lisaks on uskumatu, et leidub inimesi, kes on nõus kaasa tulema !! Ma pole pikka aega ennast nii mugavalt tundunud, rääkides kõigest ja mitte millestki, kuulates pimedas rannas laineid, jalutades mööda hämarat mereäärset metsadeed ja vaadata pangal täiskuud..

!! i-me-li-ne !!


siiamaani õnnelik ja siiamaani üllatunud ja siiamaani lihtsal VAU

xx
h

No comments:

Post a Comment