Poleks kunagi ette kujutanud, et minu kevadvaheag algab -9 kraadise pakase ja lumega. Selles suhtes on rocca vaheaegade süsteem ikka palju parem, koolis peab korraga vähem käima ja kevadvaeheaeg on aprilli lõpus ehk igal pool on juba soe. Siiski on siiani olnud päris armas see külm vaheaeg. Esmaspäeval olin 5h koolis, juhendasin üheksandikke katsetele ja maalisin orelivilesid, hiljem käisin veel trennis ja õhtul mõnulesin üle pika aja kodus, kuulasin muusikat ja olin tumblris. Elie oli üleüldse päris ilus õhtu, tekkis üle pika aja tunne, et see on minu koht siin ja praegu, selline mõnus kodutunne.. ma olen päris rahul sellega.
Täna käisin jälle koolis, aga seekord roccas, kõigepealt rääkisin ühe tunni oma venna klassile söömisest, koolide erinevusest ja klassivahelistest suhetest. Seejärel rääkisin veel veidi oma vana klassijuhatajaga ja peale seda veetsin 40 minutit matemaatikaõpetajaga vesteldes. Jõudsin ka geograafiasse ja jälle tuli selline igatsus vana hea kooli vastu, kus õpetajaid tegelikult ka huvitab see, mida sa arvad. Viimastesse tundidesse ma kaasa ei läinud seega enne, kui emps mu peale võttis käisin veel teise klassijutahajaga juttu rääkimas. Roccas on alati nii meeldiv olla, iga kord tuleb vastu rõõmsaid nägusid ja kõik küsivad ja tunnevad huvi selle kohta, kas ma olen rahul ja kas ma tulen tagasi või ei. Nii vahva, et mind seal ikka ära pole unustatud. Lisaks on seal alati nii inspiratsiooniline käia- kõik, kellega näiteks täna jõudsin elu üle arutada andsid nii head nõu ning motiveerisid ikka oma rada edasi käima, nii rõõmsaks teeb see kool ja need ruumid ja vaade ja oeh..
aga igal asjal on oma aeg ning minu aeg roccas on ehk läbi saanud, kuid see ei tähenda, et ma selle armsa kollase maja ära unustaks. Roccal on alati koht minu südames.
ja siis üks hommik käisin jooksmas jälle, ja tegin ilusa pildi. Hommikujooksudest ehk mõni muu kord
xx
h