ocean's daughter: 2012

JÕULURÕÕM

Ma olen lihtsalt nii õnnelik ja rõõmus selle üle, et mu ümber on nii palju toredaid ja armsaid ja südamlike inimesi, kes kõik mõtlevad nende kinkide peale, mis nad mulle tegid! Hommikul sai annelaga tähtsad jutud räägitud ja liisut meeletult mitu korda kallistatud ja kõigiga naerdud ja ma usun et see ongi see, mis teeb jõuludest jõulud :)

no ja muidugi söök ja kingitused ja söök ja jõulufilmid...

ja söök.

xx
h

KINK

For me it's not about the gifts that you get that make you happy, it's about the gifts that you Make yourself that make YOU happy. Ja kui see inimene, kellele sa just selle kingi tegid, mõeldes vaid talle, selle kätte saab ja kui sa ta nägu näed ja see talle meeldib, siis see tunne on minu jaoks midagi imeliselt head :)

Viimased paar ja veidi rohkem õhtut olen veetnud oma toas tehes erinevaid kingitusi oma kõige kallimatele. Ma olen üdini õnnelik selle üle, et need tulid nii kenad, sest ma nägin väga palju vaeva ja ma südamest loodan, et need meeldivad ka neile, kes need endale saavad :)

See on üks unenägude püüdjatest, mis on samuti minu valmistatud

Imeilusaid ja valgeid ja toredaid ja häid ja rõõmsaid ja rahulikke ja kõige paremaid jõule!
xx
h

(täna/homme, 24.12 kl 19:30 kanal2)

SNOWKITE JA VIIMANE NÄDAL

Hei, pole ammu kirjutanud..

Ma ei teagi kust alustada, niiii palju asju on vahepeal juhtunud ja kõik on suurepärane ja kohe kohe on jõulud! ... millega kaasneb esimest aastat jõulustress ja jõulutunde puudumine... well, 4 päeva on aega :D Igatähes, ma räägin sellest, mis meelde tuleb:

SNOWKITE

- spordiala, mida harrastavad eelkõige andunud lohetajad, kes ei suuda oma kallitest lohedest eemal olla ning käivad talviti põldudel külmumas ja sõitmas. Spordiala, milleks peab olema oma auto ning palju soooja juua ja häid sõpru. Spordiala, mil lumelauaga sõites pead sa tagant kantima. Spordiala, mida ma niiiiiväga armastan! ehk siis laupäev, peaaegu nädal tagasi oli see imeline päev, mil saime (mina vähemalt) esimest korda proovida snowkite'i. Üleüldiselt oli see niiiiivõrd lahe ja suurepärane kogemus, kui välja arvata see, et me jõudsime sinna treenerist ca 2 tundi varem ning pidime keset põldu kivimaja varjus windchilliga -16 kraadi (vähemalt) ootama. Kui aga esimese triibu tehtud sai- see tunne oli kirjeldamatu :) Ja arvestades tuule puhangulisust, asusime ikkagi sisemaal, kus tuulel oli palju takistusi ees, oli lohet üsnagi raske kontrollida, kuid risto kuldsed sõnad: "Oskad sellise tuulega sõita, oskad iga tuulega sõita!" ja "Raske treeningus, kerge lahingus" motiveerisid vägagi. Lõpuks läks see kõik siiski liiga raskeks, tuul tõusis ning tõmbas mu kõhuli ja vedas soojapesu särgi väel (sest lumelukk tuli lahti ja suureks jäänud pükstest tuli ka fliis välja) pikalt edasi, kuniks laua jalast sain ning veel bodydragisin ja lõpuks siiski läbi pisarate ja lohe sõimamise heatujuliselt ristoni jõudsin :) Ühesõnaga, kellel vähegi võimalust, minge proovige kindlasti, Fansurf teeb koolitusi ka (promo :D) see on mu NEW LOVE, for sure!

meie viis tuulega võitelmiseks vol 1 + mu uued lauasaapad :)

meie viis tuulega võitlemiseks vol 2 + holgeri 12 ruudune lohe

Vahepeal oli meil ka klassijõuluõhtu vms, vanematega, mille ma neljapäeva õhtul korraldasin- tegin viktoriini valmis, panin kava kokku, otsisin retseptid jne. Nagu alati, kui hannah midagi ei tee, siis ei tee keegi. Annelylt sain veel kiita, oi kuidas, et hannah on meie klassi südametunnistus ja kui kellegi teise peale loota ei saa, siis hannahi peale ikka saab (jea hakake nüüd kõik minupeale lootma) ja et ta loodab, et ma korraldan veel selliseid üritusi, arvestamata et ma ilmselt kooli vahetan, kuna meid pannakse üheks suureks klassiks kokku ja jagatakse õpetajate vahel quakes. super. Samuti oli viimasel koolipäeval vaikusetuba, millega kaasnes üdnagi mõtetu päev, aga me mängisime kekas jalkat, tegin paar väravat ja sain sinikaid, oi kui palju neid tuli :D ja me mängisime ka inkas lumejalkat kooli jalkaplatsil poolemeetrises lumes. Parry stiiliks on joosta palli juurde, vehkida jalgadega ja karjuda "SNOWSTORM SNOWSTORM" vähemalt oli meil naljakas :)

Järgmiseks oli meil 4c-ga käik loomaaeda, jõulusöömine ja ühislaulmine. kõik oli väga tore ja jõulune :)

tuju teeb kohe heaks, kui kooli jalutades väljas nii ilus on :)

Eile oli veel kaarlikiriku jõulujumalateenistus, kuhu oli tulnud erakordselt palju inimesi. Kaarli kirik ise mahutab 1200 inimest ning kõik kohad olid täis + inimesed seisid vahekäikudes. Minu kooliskäeidud 9 kaarlikiriku kontserdi jooksul pole kunagi niii palju inimesi olnud seal. Õnneks läks meil hästi ning kooliga on selleks aastaks ühelpool :)

Täna käisime maailmalõppu tähistamas, lauluväljakul kelgutades. Meid oli 6 ning meil oli 2 pisikest lauda, aga me saime hakkama, väga mõnus oli, küngas oli tühi ja sabakont on siiani väga valus, mind lükati mäest üles, sest ma ei suutnud oma siledate taldadega liikuda :D Üldiselt saime me kuhjakesi seal lõpuks hakkama ja tähistasime viimast päeva, missest, et Austraalias on juba 21 (meil ka) ja midagi pole juhtunud.. Nüüd on veel 4 päeva jõuludeni ja lõpuks saab kaua magada :)

kui tavaline küngas ära tüütas, otsustas ingel joosta alla snowduubi rajalt :D

Ilusat maailma lõppu soovivad:

(paremalt vasakule) Hannah, Oliver, Ingel, Mammu, Tross ja Jaan (fotograaf)

POSITIIVNE MÕTLEMINE

Esiteks pean ma ära mainima, et ma ise ka imestan, kuidas nii palju komplimente on võimalik ainult ühe nädalavahetuse jooksul saada :D Selle peale küsiti mult: "Kus sa käisid siis?" :D, RaM tantsul ja tennisevõistlusi vaatamas :D :D Sellest reedest saadik on mul nii hea tuju ja ma usun et see kestab veel, sest ma olen juba üle poole sellest väsitavast viimasest päris koolinädalast üle elanud ja mul on ainult 2 arvestust ees, sest biost ma sain lahti (jejejee). Tegelikult olen ma juba kaks nädalat haige olnud aga kuna koolis on niii nii kiire ja sallys on nii nii palju teha, siis mul lihtsalt pole selleks aega. Ma usun, et vastupidiselt normile süvendas mu haigust ka trenni mitte jõudmine, sest nii palju asju oli vaja teha. Ühesõnaga ma tahtsin teiega jagada seda, kuidas positiivselt mõelda ja positiivne olla, mis sest, et pole palju inimesi, kes mu blogi loevad. Siiski, need asjad, tänu millele ma oma head tuju säilitan :D

"Sa suudad seda, see on lihtne ja sa saad sellega hakkama"
"Aga ainult paar päeva on veel jäänud, siis on ainult vaikuse tuba, jõulupäev ja kaarli kiriku esinemine"
Jeeee jõuludeni on ainult 12 päeva ja ma tegin endale siukesed klotsid, mille peal on numbrid mis loevad, mitu päeva on jõuludeni :D
Mu milka kalendrist tuleb nii head šokolaadi
LAUPÄEVAL ON SNOWKITE TRENNNN
jõulud, need on söök, sõbrad, laud, snow kite ja MAGAMINE
me tegime liisuga listi asjadest, mida me peame veel ära tegema- selle lugemine on nii mõnus
Kui ma olen tolerantne ja sõbralik inimeste vastu, siis on and rõõmsad, mis teeb minu rõõmsaks :D

Sellele lisaks tuletan ma endale meelde, kui armsaid asju mulle nädalavahetusel öeldi ja mõtlen, et kas minna uuesti tennisesse või ei, juba seltskonna pärast, kelle laheduses ma taaskord veendusin :) Annuga arutasime, et pärast olen avastamata talent ja hakkan kohe võistlema. Eriti tahaks suvel meistikatele minna :D Ja samuti on mul üsnagi head hinded, välja arvatud see E mille f******* õpetaja Hanna mulle pani, sest ma ei viidanud retsensioonis, et ma sain info kavast. Well, how sweet of you? Kuid ei, see on positiivne postitus :) Ja veel ma olen rääkinud paljudele, kuidas heas tujus olla ja see on nii hea tunne, kui sa saad kedagi aidata :)

Paar paremat pala nädalast:

- Tegime prantsuskeeles lennu keelte ühisürituseks piparkooke. Robin pani ühele natuke glasuuri, sinna peale pipra terasid ja suure tüki tšillit ja selle otsa veel glasuuri ja täna sõi hanna selle piparkogi ära :D :D :D

- Sain trennis kiita, et ma ei tõsta revelées õlgu :)

- Esmaspäeval oli meil väga mõtetu keka, tegime mingeid tasakaaluharjutusi pinkidel kõndides ja meil lõppes pool tundi varem. Kõik tüdrukud peale minu läksid mäkki, aga ma jäin poiste kekasse ja tegin kõigepealt nendega ringtreeningut- seljalihased, hüpped ja külgmised kõhulihased 4kg topispaliga ja 40 sekundi jooksul tegin ma 63 pööret ehk rohkem kui kristo, kes tegi 61 :D Siis oli meil veel 20 minutit aega ja erki (keka õps) ütles, et mängime jalkat, JEAAAA, mõlemad võistkonnad tahtsid mind endale ja algul ma lihtsalt jooksin ja võtsin palli ära aga siis jäin kindlale poolele ja tegin ühe värava kolmest :D Ja ma sain joeli käest palli ära, jeeesh :D Kõik plaksutasid, kui mul hästi läks ja kui ma kukkusin siis aidati kohe üles, igatähes erki tänas mind veel pärast "nii tore et sa tulid, poisid kohe elavnesid ja tahtsid kõike teha, aitäh!" lololo wonder why :D

- Ja ma olen nii rahul oma praeguse figuuriga :D randomfacts

Igatähes on kõik praegu closely perfect arvestades muidust :)

- ja ja ja ja täna oli ju 12.12.12 kell 12:12:12 ingli kella järgi soovisime kõik koos :)

Olge positiivsed, xo

Hannah

RaM TANTS 12

Helloooooo kullakesed,

Täna aasta aega tagasi oli esimest korda kooli ajaloos Ram tants. Selle me võitsime, olime tublid, tants oli ka hea :D ma tegelikult tahaks selle video panna siia, aga seda pole kuskil üleval :( niu niu

See aasta oli sama üritus, täna. Neli nädalat tööd, vaeva, harjutamis ja vaidlemisi tasus ära. Alguses tundus, et ei tule üldse valjä, siis oli pool valmis, mõtlesime, et lähme vist. See nädal, kui meil olid ära olnud viimased kekad ja tants oli enamvähem valmis, aga aega eriti enam polnud, siis arvasime, et me ei lähegi, aga me oleme tublid ja võtsime ennast kokku ja tegime väga super tantsu :) Riietus oli meil veidi siuke mmm nagu me oleks kuskilt stripiklubist tulnud, aga ilmselt läks peale, kui me käteringe tegime ja ma šüriisse vaatasin, siis nad kõik naeratasid ja oli näha, et neile meeldis. Ja see tunne, kui me istusime lavale ja mu süda hakkas nimodi peksma, aga mul tuli superhästi välja :D särasin oma uue valge naeratusega :D Pisikeste tantsud olid võibolla natuke mitte nii eakohased neile, liigutused ja muusika olid kuidagi natuke liiga sellised... :D Meie aplaus oli suur ja šüriist kommenteeris 3 inimest ühe asemel, nagu teistel, ayee :D Lõpuks jõudis siis kätte see ärevust täis hetk, kui hakati autasustama 9- 12 klassi vanusegruppi! ihiihihihiihihihiihhii :D :D :D :D :D "ja teise koha said" *kujutletav trummipõrin* "9B KLASSI TÜDRUKUD" JEJEJJEJEJJEJEJEEJEJJEJEEE :D Läksime lavale, saime diplomi ja kingikoti ja kringli. Viimase pistsime kohe nahka, lõigates seda joonlauaga, sest nuga polnud :D kõik said mingise meigieemaldamis švammi ja lõhnaõli testeri ja siis omal valikul midagi mis üle jäi. Lõppudelõpuks oli siiski tore, kõik tšikid olid väga tublid ja kenad :) See oli ka meie viimane tants sellises koosseisus, sest järgmine aasta läheb 3 inimest väismaale ja paljud ilmselt vahetavad kooli niiet me võtsime viimast :)

ps kiidan heaks enda emotsiooni :D

ja videona ka :)

“Nobody cares if you can't dance well. Just get up and dance. Great dancers are great because of their passion.”
― Marta Graham

“And those who were seen dancing were thought to be insane by those who could not hear the music.”
― Friedrich Nietzsche

“Dancing is a vertical expression of a horizontal desire”
― Robert Frost

xx
h

TEDxYouth@Tallinn

Nii, see nädal on olnud täielik piin, sõna otseses mõttes. Ma arvasin, et eelmine nädal oli raske, aga nope, enamus tööd lükati edasi sellele nädalale. Jõudsin iga õhtu poole kaheksa- poole üheksa vahel koju ja kirjutasin konspekte, õppisin kuni 11-11:30ni. Iseenesest läksid esmaspäevased asjad ehk mata tää ja hispaania vastamine hästi, kuigi ma arvasin, et ma kukun mata kindlapeale läbi, sest vastused olid nii ebaloogilised. But no, ma sain 98 % ja A :) hispaania sain B+ niiet näitsa väga okei. Ajalugu, mis oli eile, läks üsnagi halvasti, ma loodan, et ma saan B vms, kuigi see tähendab, et ma pean ühe töö rohkem tegema, aga pole vast hullu. Täna oli füsa töö, mis oli nii palju kergem, kui ma arvasin, õpetaja lihtsalt ei pannud ühte teemat sisse :D Nüüd kirjutasin õhtul veel muusika retsensiooni valmis.

Kohe kirjutan laupäevasest maailamegamast motivatsioonist ka, aga enne seda pühapäev- nimelt hommiku veetsin jälle õppides, aga kui see tegi juba nii urvaks ja väsinuks, otsustasime empsi ja maxiga jalutama minna. Seadsime auto tabasalu looduspargi poole, jalutasime pikalt mööda panga äärt ja jõudsime ühe trepini, mis eelmine aasta tehti ja mis viis sinna alla. Kokku 348 astet :) alla jõudes olin ma sõna otseses mõttes lummatud- pisikesed kosed jooksid sambla, okse, mulla ja muu looduse vahel alla, taustaks mere kohin, vee vulin ja viimane linnulaul läksin üle kivide alla rannani. See oli nii armas koht, selline nagu kuskil muinasjutus või kuhu tulla istuma-mõtlema kui elu on nii raske. Kui nii külm poleks, siis ma vist käiksin seal väga tihti. next summer. Ja selleasemel, et õhtul kodus sauna teha otsustasime juustude, mandariinide, limonaadi ja sommersbydega liisu ja rita poole sauna ja bassu minna, emmäd tegid meile veel vesivõimlemist ka :D

Nii, aga laupäevast:

Laupäeval 17. novembril algusega kell 10:00 toimus Rocca al Mare koolis (jee) Tallinna esimene päris TEDxYouth@Tallinn. Eelmine aasta oli see ka, aga see oli live show, seeaasta käisid meil ka esinejad. Lühidalt öeldes oli see üks väga väga väga motiveeriv ja inspireeriv ja huvitav ja lahe ja kõige kõigem päev. Niipalju huvitavaid inimesi, jutte, kogemusi, ahhh!!! Me kõik saime oma nimekaardid, kus olid ka registratuurilehe pealt meid köitvad kolm punkti, minul Fotograafia, kunst ja surfamine. Esimeses sessioonis oli sissejuhatus, siis esines Frankie Animal, kelle eeslaulja käib meie koolis, nad on nii head ja lahedad :) peale seda rääkis üks mees universumist, mingi mees veel millegist, Neil Harbisson video teel oma värvipimedusest:

http://www.ted.com/talks/neil_harbisson_i_listen_to_color.html

Peale teda rääkis üks tüdruk, Laura Deming, Uus-meremaalt, kuidas ta leidis 8 aastaselt oma kire, nähes esimest korda elus DNAd. Ta rääkis niiiii lahedasti ja ta oli üks kõige motiveeerivamatest inimestest seal! "DREAM BIG... THEN DO IT" Ma tahtsin taga tegelikult seal rääkida ka, aga ta rääkis koguaeg teiste inimestega :( Seega ma kirjutasin talle õhtul facebookis, otsisin ta üles. Ma ei hakka ütlema, mis ma talle kirjutasin, aga ta vastas mulle nii:

"Thank you - ahhh that's so awesome to hear!!! I wish we could've met hope to see you next time in Tallinn!!"

Ma õhimõtteliselt kilkasin rõõmust, ma poleks uskunud, et ta mulle kunagi vastab, aga näe, vastaski!!!!!! jeeee. Peale teda oli paus, kus me istusime marleeni ja evaga sööklas, rääkisime surfist, kui mingi noor mees lihtsalt istus meie lauda ja ütles: ma olin koguaeg oma sõpradega, aga ma peaks kellegi uuega tutvuma. tere, mina olen kaspar, kes te olete? ja siis me rääkisime väga random teemadel, isegi siis, kui ma kopli lahes olevatest lainetest, mis on tõesti väga väga kutsuvad ja liiga ilusad, rääkisin, elavnes ta ka ja üritas kaaasa rääkida..

Teine sessioon algas tallinna tugikeskuse näitetrupi etendusega, siis oli paar mitte nii huvitavat esinemist, räägiti matemaatikast ja milleist veel ja näidati TEDi talki, kus üks mees oli pildistanud kaua lilli ja kuidas need lilled siis liikusid.

http://www.ted.com/talks/louie_schwartzberg_nature_beauty_gratitude.html

Peale lõunat oli veel paar toredat kõnet, siis näidati TEDilt Joshua Foerit, kes rääkis mälust:

http://www.ted.com/talks/joshua_foer_feats_of_memory_anyone_can_do.html

Esines ka Tenfold rabbit, kelle pealauljalt ma autogrammi sain :)

Viimases sessioonis oli üks nii väga lahe naine, les tegi oma jutu sees võibolla max 3 pausi!

http://www.ted.com/talks/sarah_kay_if_i_should_have_a_daughter.html

Ka rääkisid veel paar intiemst, aga siis olime me uba nii väsinud, et nad ei pakkunud niiväga huvi. Lõpuks oli järelpidu ehk pizza ja kook.

Ma jäin niiväga rahule sellega ja mul on kahju nendest, kes ei tulnud, sest nad jäid tõeliselt lahedast üritusest ilma :(

paar pilti ka:

Laura

Kindlasti unustasin ma palju asju kirjutada, aga pole hullu..

AAA 1, eva tõi mule ühe käevõru, mille ta oli 5? aastat tagasi mehikost toonud. Mul oli ee muidugi kohe äes sest see oli ilus. Ajaloos, kui ma võtsin kohad, tuli robin ka jooksuga sinna ja mässas ja karjus natuke ja siis vist kogemata lükkas mind vastu seina, õrnake nagu ma olen sain päris kõvasti haiget, sest see käsi, kus mul nende merekarpidega käevõru oli, jäi minu ja seina vahele ning üks merekarp purunes, aga enne seda läks mu kätte, mille tagajärjel oli käevõru katki ja käest jooksis verd. Robin ei rvanud, et tema üldse süüdi oleks ja ma tõesti ei jaksanud enam möliseda või vaielda ega midagi muud ka. Arst pingutas muidugi üle ja pani mulle sideme, mida ma muidugi robinile näitasin, aga ta ei öelnud ikka midagi, isegi sorri mitte. On mats no, elementaarne viisakus on, et esiteks tüdrukuid ei lükata ja teiseks palutakse vabandust.

ja AAA 2, ma niiväga ootan juba reedet, mil lähme eva ja vist triine ja keidi ja veel kellegitega noortebändi finaalile ja sealt edasi eva poole :) :) :) :) :) :)

ja AAA 3, jõuludeni on 5 esmaspäeva, vaheajani 4 nädalat ja sünnani 53 päeva!!!!!!!!!!!

ja AAA 4, risto pani just fbsse selle video:

http://vimeo.com/53898963

Selline suve igatsus tuli kohe, jalgadesse tuli se tunne, kui lohe võttis tuule alla ja sa tõused laua peale, hoiad raskuse taga, nina tüuseb üles ja lihtsalt liugled- aaaaaaaaaaaaaahhhhh, pisarad tulevad silma, niiiiii kaua on veel vaja selleni kannatada :( õnneks tuleb meil kitesurfi laager, close enough.

ja AAA 5, issi tuli hispaaniast ja tõi mulle hollisterist valge pehme kampsuni ja punase särgi ja 2 pakki oreosid- what could be more perfect??

xx
h

GOLDEN AUTUMN

Heiheei, esmaspäeval käisime Eva ja Triinega kadriorus (külma) sügisilma nautimas, jalutamas ja loomulikult pildistamas. Väga tore oli, arvestades, et vaatamata külmale oli ilm üle pika pika aja kuiv, lehed olid kollased ja kadriorg oli imeilus. Pildid tulid superkenad ja üleüldse oli kõik väga hea! Lõpuks olid mu varbad juba nii jääs, et ma ei tundnud mitte midagi- ärge kandke kummikuid külma ilmaga, need kaks ei käi kokku. Enne emme tööjuurde minekut lippasin coffee in'nist läbi ja ostsin ühe suure cahi. Esialgu ma ei joonud seda, lihtsalt hoidsin oma käsi seal ümber soojas, sest targad lapsed ei vaja sellise imaga kindaid.
Mulle niiväga meeldib kadriorg, ma olen seda ilmselt juba kümneid kordi rääkinud, igatähes olen nüüd kindel, et sügisene kadriorg on kõige ilusam. Ja nii romantiline koht, seda lihtsalt ei saa mainimata jätta. Aga milleks see romantilisus? :D

meie imeilus Triine

Teisipäeval käisime Liisuga linnas, rotermannis ja siis kohvik MOREs söömas. Kui me sinna jõudsime, oli terve kohvik inimesi täis ja kui me lõpuks oma vägagi valju naermise lõpetasime oli seal vaid paar inimest peale meie. no wonder why. Aga me tegime teineteisele instarape ja see oli tõesti väga piinlik, kui liisu pani minust 2 aastat tagasi tehtud esinemismegiga pildi üles, pealkirjaks- miks ma enam nii ilus ei võiks olla? see pilt oli kohutav, aga revenge'ks panin ma temast paar reidikat. Kahjuks ühtegi nendest piltidest enam üleval ei ole... Ja õhtul käisin veel pajumetsade pool, kaklesime nutella üle, ma lihtsalt nutsin ja naersin korraga nende köögilaua taga, see oli lihtsalt nii naljakas, mis seal toimus :D Piinlik kohe, järjekordne enda häbistamine- done.

Kolmapäeval oli Kata sünnipäeva-sally crew istumine tema pool. Saime hästipalju süüa ja naerda ja väga tore oli :) Sallykad on ikka ühed imearmsad inimesed.

Neljapäev ehk eile möödus väga koduselt, magasin poole kaheteistkümneni, vedelesin, siis pesin kalipso, sussid ja vesti ära, vaatasin gossip girli ja sõin, koristasin ülemise korruse ära, vaatasin gossip girli ja sõin ja nii kuni õhtuni. Aga ma olen rahul, sest iga vaheaeg peab üks selline päev ka olema :)

and I am proud of it. Seevastu sain ma pool viiendast hooajast vaadatud ja täna õhtul alustasin kuuendaga, see on niiii huvitav :D

xx
h

LOODUSKLASSS

HELLOOOUUUU

Minu kauaoodatud postitus loodusklassist, millega ma vägaväga rahule jäin, niiiii tore oli üle pikapika aja, kõik oli super- koht, maja, söök, õhtu, slenderman ja öö :D
Kogunesime 8:15 rocca peaukse ees, et kohe bussi istuda ja nõvale sõita, aga Annely ja Sandra on kiired poeskäijad ja me startisime 8:35. Ööbimiskoht oli üks parimaid üle pika aja, suured 2x toad oma vannitoaga, all oli 3 voodit ja üleval palju madratseid. Tüdrukud said 2 tuba ja poisid 2, õpetajad ühe ja üks oli mingile linnuvaatlejale, kes kohale ei tulnud. Ma poleks ka tema asemel tulnud :D. Keskel oli seal söögisaal, köök ja all mingine kaminaruum või midagi taolist. Kogu maja oli küll ühenduses, aga toast sööma pidi läbi vihma minema. Jaotasime toad ära, nagu alati läks "viisik" ühte ja mmm mina, grete, merili, marite ja hanna-liis teise, what a joy aga pole ullu. Meil oli umbes tunnike aega, enne kui rmk tädikesed kohale tulid. Algul ma pakkisin enda matkaasjad ehk toidud seljakotti ja me istusime niisama, siis käisime kõrvaltoas ja laulsime natuke kõik koos, enamasti laulisid... jamh, paar inimest, hästi ilusti muidugi, täpselt ja üldse ei arvanud, et nad mööda laluavad... ja merili filmis, heh. Aga seal läks ka mõtetuks, kõik on nagu alati, keegi ütleb midagi ja kõik teised teevad sama, how cool. Siis ma läksin poiste tuppa ja küsisin, et kas nad jalgpalli võtsid kaasa. Tavaline vaatepilt loodusklassis- viisik laulab, teised on kõrvaltoas ja mängivad telefonidega ja hannah mängib poistega jalkat. Aga mul tuli päris hästi välja, vaatamata sellele, et me mändide ja mustikate vahel mängisime. Lõpuks jõudsid rmk tädikesed oma face burberry sallidega kohale ja me läksime matkale. Meile räägiti mingi jutuke, et kui me õpime ära 5 uut seent, 5 uut taime ning puud, kuuleme 5 erinevat linnulaulu ja metsahäält, siis ilmutab metsavaim ennast meile. Ilmselgelt oli see programm väikesematele lastele, aga 9. klass läks ka ilusti kaasa, pole ime ka. Niisiis me õppisime seeni ja tegime palju pilte ja tantsisime, nagu alati. See tädike näitas meile ühte puud, mille keskosa oli nagu pall. Sinna juurde rääkis ta mingisuguseid muinasjutte ja siis me kõik soovisime seal midagi, sest see oli soovide puu ja me tegime grupikalli, mis oli väga awkward, kuna keegi ei saanud aru, miks me seda tegema pidime. Mina kukkusin. Järgmiseks oli metsahaldjas meile ühte uuskedevahelisse väiksesse platsi kotikese kasekese kommidega jätnud, Joel leidis selle üles ja ütles: jaa siin on kaske, no see kase asi no mingi, ja kõik said ühe kommi. Enamus pildid, mis me tegime, olid kõik väga huvitavate nägude ja poosidega. Poistel oli uus kinnisidee võistelda omavahel, kellel on kõige paremad lähenemisvõtted. Mina olin trossi poolt, sest robin arust on parim lähenemisvõte selga hüppamine. Minust on 2 seeriat, kus ma kukun. Tänu robinile on nüüd mu aukus-ära parandatud dressid sinised, sest mind lükati mustikatesse ja lompidesse ja nagu alati olen just mina see pisike ja kerge, keda kõigeparem lükata on (y). Lõpuks jõudsime me nõva randa, kus laulvad liivad on. Seal oli niiiiiiii ilus, pildid tulid ka peaaegu lahedad, mulle nii meeldis seal :) Seejärel jõudis kätte kõigi kauaoodatud SÖÖGIPAUS. Istusime kohe lõkkegrilli juurde ja võtsime oma söögid välja. Tross pistis mulle kohe ühe õuna kotti ja ütles, et ma pean selle ära sööma, siis pakkus mulle veel oma tmateid ja ploome :) mul oli kaasas emme tehtud võileib ja puuviljasalat ja küpsised. Krister omakorda võttis lahti pisikese karbi, kus oli võileib, lusikas, kurki ja toorjuustu ning alma kohupiimakreem :D Siis me sõime ja pildistasime ja uputasime viinereid tuha sisse. Ma võtsin trossi hästisuure kollase Rukka vihmajope ja panin selle selga. Niisama :D. Me jätkasime matka ja jõudsime lõpuks koju. Umbes tunnike oli veel, et jalkat mängida ja siis tulid rmk tädikesed uuesti ja andsid meile mingi ülesande, kus me idime turbasammalt mõõtma. Enough of that, õhtul oli köök minu ja me tegime 2 shokolaadikooki vaniljeohupiimaga, samalajal käis söögisaalis venedisko, kus oli battle robini ja stella vahel, kordamööda käisid teised ka oma seksikaid tantsuliigutusi demonstreerimas. Ingel, mina ja krister lõikasime koogid lahti, endale panime kõige suuremad tükid, casually. Kõigile maitses hullult, päris hea tuli isegi. Selleks ajaks oli juba pimedaks läinud. Väljas oli tuuline ning vihma sadas. Me panime oma vihmariided ja tumedad dressikad ja mütsid selga-pähe ning hakkasime metsas slendermani mängima. Vot see oli midagi meeldejäävat. Kõndida taskulambivalguses haudvaikses metsas, teades, et seal on veel 20 klassikaaslast, aga sa ei näe kedagi. Esimene kord olin ma slenderman, teinekord otsia ja ülejäänud korrad jälle slender. Otsia eesmärk oli leida pimedast metsast puude külge pandud paberid, ilma, et slendermanid teda puudutanud oleksid. Kui otsia nägi slenderit, pidi slender 30 sekundit paigal olema, et otsia saaks põgeneda. Kõigil 4-5 otsial oli taskulamp. Mind saadi kätte (kui ma olin otsia) nii, et me gretega nägime, et keegi liigutas ja jooksime veidi edasi, jäime korra seisma ja siis järsku, out of the blue, kuigi seal oli pime, hüppasid 3 musta cutti mulle selga, grete üritas ära joosta aga ta saadi ka kätte. See oli niiiii jube, ma lihtsalt kukkusin istuli, kõik 3 poissi seisid mu ümber ringis, keegi lõi kogemata mu hambaid ka, ja mu paistes säärt, aga pole ullu. Siis me tegime ingliga haige secretplani ja see töötas ülihästi. Nii lahe (ma tean et see kõlab imelikult) oli lamada vihmases märjas metsas puu varjus ja oodata, kuni taskulamp mööda läheb, kuuldes üksikuid kiljatusi ja sahistamist. Paari mängu vahepeal, kui me uuesti esiukse juurde katusealla kogunesime, oli Sandra just pool potitäit liha valmis grillinud, kõigi kõhud olid nii tühjad et me lasime käsitsi, ilma nugade-kahvliteta terve poti tühjaks ja läksime viimasele ringile. Lõpuks olid kõik nii märjad, et me ei jaksanud enam minna. Kamina esine oli märgu jalanõusid, dresse ja jopesid täis, kell oli 23 ja me alustasime õhtusöögiga- grillliha, salat ja ciabatta, mõnuuuus. Seejärel pudenesid väsinud inimesed magama, pooled läksid üles ja me jäime alla. Küsitlesime joelit eesti ja soome erinevuste vahel ja rääkisime niisama mõtetut juttu, siis käisime korra üleval tantsimas ja läksime uuesti alla. kella 24äks oli meid alla 9 alles jäänud- mina, stella, maia ja mammu, kristo, andu, joel, kriser ja olla. Tüdrukute toas olid veel robin, hanna, ingel ja jaan. Me läksime kõik poiste tuppa. Enamasti pointless norimine, naermine jne, küsisime joelilt kõigi tüdrukue kohta avamus, lisa oli ilus, aga mitte nii ilus et ära sebida, paar olid imelikud ja enamus olid toredad. Siis otsurasime tsikkidega, et me jääme sinna magama, käisime oma tubades, pesime hambad ja panime tudukad selga. Käisin korra oma toas üleval ja vaatasin, et kõik magasid. Ma olin nii kindel, et ma sinna ei jää, miks ma peaks oma võibolla eelviimast loodusklassi magades veetma? Seega läksime cuttide poole. Sedasime end sisse 4 madratsi peale, 8kesi, andu magas eraldi oma nurgas. Rääkisime rahulikult juttu ja järsku jooksevad robin, jaan hanna ja ingel meie tuppa, robin viskas meile konna voodisse ja siis nad jooksid ära, haarasid veel kaasa olla teksad. Me üritasime konna katuseaknast välja visata aga ta oli rõve libe. Siis pani kristo ukse lukku, olla läks kontrollima, et kas uks on ikka lukus ja krister läks kontrollima, et ega olla ust lahti ei keeranud. Rääkisime rahulikult edasi, kui järsku lendab alt üles kaardipakk, kõik kaardid lendasid voodisse laiali, see oi nii jube! ja see oli robin. Järgmine mission oli meil ukse ette barrikaadi ehitamine. Kristo jäi ust valvama ja me läksime üles. Me laulsime isamaalisi laule ja lootsime, et me sõjas surma ei saa, inside jokes, nendest on raske nii arusaada. Lõpuks tulid kõik üles ja me rääkisime edasi. Ühtäkki kostis alt koputus ja krister läks alla, meile oli ukepeale banaaniga pandud tekst "the war is on, bitch" niiiii jube oli, kuigi kõik teadsid, et need olid robin ja jaan. Lipuvarda otsa olid olla teksad aetud ja väljas sadas vihma. Meie masterplan oli, et me ei tee mitte midagi neile vastu. Kell oli saanud 3 ja meil stellaga läksid kõhud tühjaks. Seepeale andis krister meile paki paprikatuki küpsiseid. Kõik haises :D igatähes kuskil 4-5 ajal jäime me magama. Ahjaa, kristo oli jumalakindel, et õues kõnnib karu, aga liiga pime oli ja ta ei näind midagi :( Järsku ärkasin ma üles, tegin ühe keerutuse oma voodis ja siis tõusid kõikide pead. Joel ütles et kell on 6 ja kõik jäid magama. Kell 8 helises äratuskell ja kõik tüdrukud peale minu läksid pesema, ma olin lihtsalt nii väsinud, et ma ei jaksandu absoluutselt liigutada. Pool 9 läksin ma ka oma tuppa, kõik vaatasid otsa pilkudega et oi hannah sa ka siin, ma tegin lühikokkuvõtte meie huvitavast ööst, nad olid kadedad ja kurvad et and magama läksid :D mu pusa jäi poiste juurde ja ma jõudsin sealt tagasi kolmveerand üheksa, söögini oli 15 minta. Pesin hambad ja panin riidesse ja läksin uimase näoga sööma, klassijuhatajad naersid meie üle, arvates, et kõik magasid kaua. Nii naljakas jaa, nad käisid õhtul veel poiste toas kontrollimas aga me olime üleval ja õnneks ei jäänud vahele. Sõime oma krobinaid ja pakkisime asjad ja läksime rmk metsamajakesse putukatefilmi vaatama. Enne bussi tulekut mängisime veel jalkat ja sõime piparmündikohukest- see on nii rõve aga samas hea maisega :D Tegime veel imelikke pilte ja läksime bussipeale. Aaaaa jaa hommikul, ki ma ärkasin, oli mul hääl täiesti ära, kurk valutas ja palavik oli ka vist, aga ma ei jäänud haigeks :D
Igatähes oli meeletult tore looduklass ja seltskond ja kõik oli väga vaffffa :)