Suvi sai läbi täpselt umbes kahe tunni pärast. Uus kooliaasta, see viimane, tuleb võtta vastu positiivselt ja motiveeritult, hoida sama tuju nii pikalt kui vähegi võimalik ehk kuni kooli lõpuni, sest peale seda on loodetavasti rõõmu ja positiivust veelgi rohkem. See on mulle endale, meeldetuletus ja motivaator, et kohe kohe varsti on kõik see koolindus läbi, kohe kohe algab uutmoodi elu, aga seniks tuleb nautida ja läbi elada kõik mida viimane aasta pakub. Samas ei meeldi mulle mõelda, et nüüd on viimane aasta nüüd võtan mida võtta annab ja naudin igat hetke sajaga, sest ma tean, et ma ei tee seda, ja üsna kindlalt võin öelda, et ei jää seda niivõrd palju igatsema. Aga sellest pole lugu, igaüks teeb ju ikkagi nii nagu ise heaks arvab. Pigem võtan selle kooliaasta eesmärgiks ennast tundma õppida ja endaga järjele saada, harin ennast ja õpin enda jaoks, teen mina-keskse kooliaasta ja olen egoistlik mõistlikkuse piires, arendades ennast paremaks inimeseks, selliseks minaks kes mulle meeldib, kes on mina.
Ma usun, et muudmoodi see aasta kuigi palju viimasest kahest ei erine, ainult et saab varem läbi, juhhei!
