MOELENNUK 2013

 Hei,

Reedel, esimesel märtsil, Ingli ja JB sünnipäeval ärkasin hästi vara, et käia arsti juures ning seejärel oma hiiglaslike kottidega kella 12:45'ks lauluväljakule jõuda, sest esimesel märtsil kell 18:00 algas MOELENNUK 2013 boarding. Kogu päev oli tihedalt tegevust täis ning isegi söömiseks polnud eriti aega, vahepeal suutsin endale õnneks pisikese pausi teha. Arvestasime, et meie proov algab kell 13:15 ning meil on 15 minutit aega, et oma liikumine läbi teha, aga proovid lükkusid meeletult edasi ning 15 minuti asemel saime ühe korra, ÜHE KORRA oma liikumist läbi teha. No ja see lava, pole sõnu, see oli 45 meetrit pikk, kolme tasandiline ning pragudega ja kandilise U-kujuline. Miks? Lava oli saadud kolmest eri kohast ja tasuta, ilmselt sellepärast see tasane polnudki, aga no vaesed modellid, kes seal kõndima pidid. Võrreldes Roosade Kääride lavaga oli see ikka väga halb, roosade lava seevastu oli superhea ja piisava kõrgusega, ühtlane, ILMA pragudeta ning õige kujuga. Proovis väänas üks tüdruk oma jala välja ja kontsadelt tuli värvi maha nii mõnelgi.  Peale proovi alustasime kohe meigi ning soengutega. Õnneks saime Rita kaudu endale kaks grimmikooli õpilast meikki tegema, ning nad tegid super tööd! Ma jäin meigiga tohutult rahule :) Ka Diana ütles, et hea meik on tähtis, sest esitek stunnevad modellid ennast kindlamalt ning teiseks on fotograafid tänulikud. Kolmandaks oli see lihtsalt ilus :) Soenguid katsetasime vähemalt 5'te erinevat ning lõpuks otsustasime krunnide kasuks, mille all oli üles jooksev kalasaba ning küljel keerud. Mina tegin kalasaba, eva keerud ning mina krunni. Mässasime vähemalt 2, kui mitte rohkem tundi, et kõik korralikuks saada. Hiljem õpetas üks meikkaritest modelle veel kõndima.. vist. Seekord me sujuvat üleminekut värviga ei teinud, sest roosadel ei tulnud see kuigi hästi välja. Ma jäin siiski ülimalt meie kollektsiooniga rahule, kuigi vahepeal oli mul absoluutne motivatsioonipuudus, siiski oli see meie esimene kord ja me tegime imehead tööd ning kõige värvikirevama kollektsiooni kõigist teistest, vähemalt endale jäime silma, kui mitte kellelegile teisele. Enne esimest pausi kukkus kõigist kollektsioonidest vähemalt 4-6 tšikki, ka meie kollekstioonis tuli ühel neiul konts jalast ära, aga ta sai selle olukorraga hakkama :) Isegi mina koperdasin, kui me olime juba ära kummardanud ning ma mõtlesin just, et "oh super, meil läks nii hästi!" ja siis nihkus see trepp mu jalge all, õnneks polnud seda näha :D Suurimaks pettumuseks oli mulle see, et meie kollekstiooni polnud mitte ühelgi plakatil märgitud, meid lihtsalt unustati ära, kuidas see ffff võimaik on? Ja vastuseks saime, et sorri, lihtsalt ununes, vahel juhtub. Seega ei saanud keegi meie poolt ka hääletada, kui nad oleks seda soovinud, meid lihtsalt polnud kirjas. Well thanks a lot! Aga ma sain tubli disainerina rahva raamatu kinkekaarte ja nüüdseks on kogu see tants ja trall läbi ja saab rahulikult hingata, oli üks meeldejääv aasta algus ja suurepärased uued kogemused ning motivatsioon ja head mälestused.. enamasti head :) Meil endil olid jalas minu abercrombie värvilised teksad ja me saime kiita, et paistsime välja. Mulle meelids ka :) Ja piletid olid hästi laheda kujunduse ja tekstiga, kavalalt tehtud :) Ja rahvast oli meeletus koguses, pausi ajal oli üsna võimatu liikuda. Ja nii palju tuttavaid oli.. Üks asi, millega ma veel rahule ei jäänud oli see, et meile isegi ei öeldud, kui autasustamine algas, et me saaks lava taha minna ning meile ei öeldud ka seda, mitu modelli peab kleiti kandma või kas üldse peab või peab terve kollektsioon.. Muidu vaatamata negatiivsele oli täitsa vahva, vähemasti oli meil valgust ja sooja, mitte nagu eelmine aasta! klassikaline moelennuk..

minu kaks lemmikut :)

ilmselt kõige armsam modell üldse kogu ürituse peale kokku! ja kollektsioon oli ka ilus :)

Siinkohal tahaksin tänada kõiki, kes tegid kogu selle ürituse meie jaoks võimalikuks, kõiki, kes olid kogu nende kolme kuu jooksul toeks, kes motiveerisid ning julgustasid seda jätkata, kes kuulasid mu pidevat vingumist selle üle, kui raske ja tihe kõik hetkel on, aga oligi, tegelikult ka oli, see vingumine polnud tähelepanu saavutamiseks, vastupidi. Tahaksin tänada kõiki, kes showde ajal meile toeks olid ning kõiki, kes meile plaksutasid ja meid pärast kallistasid, tundsin ennast peaaegu isegi disainerina :) Tahaksin tänada kõiki modelle, kes suutsid olla nii kannatlikud vaatamata sellele, et me vaidlesime pool tundi liikumise üle ning ei suutnud soengute osas otsust leida ning kes pidasid vastu need 2 pikka päeva ja kes ei tujutsenud ning olid armsad ja motiveerivad ja julgustavad ja imeilusad ning eriti tublid, et nad said selle lavaga hakkama!

AITÄH TEILE!

Kui nüüd võrrelda Moelennukit ja Roosasid Kääre, siis meeldisid mulle roosad rohkem, sest korraldus oli parem ning tiim oli hästi sõbralik ja motiveeriv. Ja lavataga oli selline pinge, kui oodati võitjat, erinevalt moelennukist, kus pooled olid telefonides.. ja ma ei tea ikka veel, milline see võidukollektsioon oli.. Samas on moelennuk eesti koolinoorte üks suurimaid moeshowsid ning oli siiski au sellel osaleda, isegi ilma meie nimedeta plakatitel. Aga kuna roosad on rocca moeshow, siis jääb see alati hingelähedasemaks :)

olen uhke meie töö üle, on õigust olla ka!

xx

h