ocean's daughter: KEVADINE LOODUSKLASS

heii,

lubatud loodusklassi postitus- Meie selle koosseisu viimane loodusklass leidis aset Sagadi mõisas. Kogu õhtu oli väga emotsionaalne ja deep, samas oli meil lõbus ja hirmus ja naljakas ja nagu alati on. Master at everything, jäin haigeks, nimelt 37.5 palavikku ja külmavärinatesse ja nõrkusesse. Ma loodan, et see oli pigem üleväsimus aga peale minu oli paaril klassikaaslasel veel veidi halb olla. Ma kukkusin isegi peaaegu kokku kodus, hommikul enne loodusklassi. See oli maailma naljakaim asi sel hetkel, kõik hakkas silme eest virvendama ja hästi palav hakkas ja nõrk jne. Aga ma moosisin empsi niikaua, kuni ta oli nõus mind loodusklassi siiski laskma. Terve matka (9 km kokku!!) suutsin vastu pidada, istusin igal võimalikul momendil, aga päeval õnneks sellist palavikku polnud. Matk oli sama nagu alati- tegime lolle nägusid ja pilte, sõime hästi palju ja naersime. Sagadi mõisas oli kõik muidugi väga luksuslik, sõime restoranis ja ööbisime peaaegu hotellis. Söök oli täitsa ok, aga mulle meeldib loodusklassis see, kui on makaronid hakklihaga või midagi sarnast, sest see on siiski matk. Õhtupoole mängisime mõisaplatsil mõisa ees kitarri ja laulsime.

"9.b on selline klass, kes suutab igas olukorras omale tegevust välja mõelda. Selleks pole isegi alkoholi vaja, piisab vaid jalgpallist, kitarrist ja kaamerast, ning nende õhtu on sisustatud!"

"9.b on ka selline klass, kelle pärast ei pea muretsema, et nad midagi hullu korraldaksid. Sa tead, et nad on täiel mõistusel arukad noored, keda saab usaldada!"

Kui me oma võõrastemaja saalis istusime ja Annely (leebem klassijuhataja) rääkis, kui raske tal oli järgmise aasta klassijuhatajate valimisega seotud otsuse langetamine ning ta hakkas peaaegu nutma. Eks see on meile kõigile raske, sest 9 aasta jooksul tekkinud keskkond lammutatakse laiali ning tuli ka välja, et ma polnudki ainuke, kes lennusüsteemi vastu oli, lihtsalt keegi peale minu ei julenud oma arvamust avaldada. Ka meie klassijuhatajale ei meeldi see, sest kõik teavad (as in õpetajad), et meie klass on kõige normaalsem :D Igatähes peale seda olin ma tulikuum & on fire ning Sandra (karmim klassijuhataja) saatis mu voodisse, damit you palavik, mis tõusis taas 37.5 peale ja ma pidin mitu tundi lihtsalt voodis lamama ja aknast välja vaatama, kuidas pool klassi mängis jalkat ja pool klassi kitarri mõisa ees. Pole ju üldse kurb. Siis taheti mind koju saata, aga ma hakkasin nutma ja ütlesin, et ma pole nõus koju minema :D Kell 10 õhtul läksime kõik Sagadi mõisa, kus tehti meile tuur ja tutvustati kogu ajalugu jne. Suurimas saalis pidime liisi kampsuni lunastamiseks laulma metsatöllide laulu, mida me kuldsel laulsime, see üle vainude valendav aur, vahu lillede udune voodi... Ja see oli vist üks ilusamaid asju mida ma näinud-kuulnud olen. Kuidas üks klass hakkab lihtsalt laulma eriti detailse laega imeilusas vanaaegses ballisaalis ja pidas viisi. Peale seda mängis betti meile klaverit ja me jätkasime tuuriga. Öösel käisime veel jalutamas, mis oli väga väga väääga jube ja siis vaatasime õudukat, millest poole ajal ma üldse magasin. Vahepeal istusime veel megapikalt klassijuhatajate toas ja rääkisime lihtslat juttu, sest that's how close we are. Lõpetasime taas poiste toas madratsitel, kus oli väga niiske ja mul oli ikka palavik. Järgmine päev oli ülihuvitav programm meil, kõik said ühe rühma ja pidi tegema väikse uurimustöö antud teemadel. Ma olin ühes rühmas oliveri, joeli ja kristeriga ja me pidime uurima Sagadi mõisa veekogude vete karedust ning nitraadisisaldust. Niiii lahe ja põnev oli seda teha- kogusime vett ja pistsime sinna mingeid pulki sisse ja siis oli mingi masin ka, igatähes oli lahe.

"Ma ei tea, mis imeklass see 9.b oli- kõikide rühmade uurimustööd olid nii põhjalikud ning hästi tehtud, keegi ei vingunud ning ka neile endale meeldis. Lisaks suutsid nad olla nii sõbralikud, armsad, hoolivad ning ka vaiksed, pidades kinni meie kompleksi reeglitest ning mitte lällates öösel ning teiste külaliste und segades. See oli Sagadi mõisa ajaloo PARIM klass, kes kunagi meil siin külas on käinud! Imelinie, lihtsalt imeline."

Vot sellist tagasisidet saime :) Ka mina jäin rahule, mis sest, et meil oli õhtul pisardamisering, kus kõigile jõudis kohale, et see on sama koosseisu viimane ühine loodusklass ja kuidas tegelikult laguneme me väga väga laiali, millest on kahju.. Aga jõudsime õnnelikena koju ning ma sain üsna ruttu terveks ka!