Hei, pole ammu kirjutanud..
Ma ei teagi kust alustada, niiii palju asju on vahepeal juhtunud ja kõik on suurepärane ja kohe kohe on jõulud! ... millega kaasneb esimest aastat jõulustress ja jõulutunde puudumine... well, 4 päeva on aega :D Igatähes, ma räägin sellest, mis meelde tuleb:
SNOWKITE
- spordiala, mida harrastavad eelkõige andunud lohetajad, kes ei suuda oma kallitest lohedest eemal olla ning käivad talviti põldudel külmumas ja sõitmas. Spordiala, milleks peab olema oma auto ning palju soooja juua ja häid sõpru. Spordiala, mil lumelauaga sõites pead sa tagant kantima. Spordiala, mida ma niiiiiväga armastan! ehk siis laupäev, peaaegu nädal tagasi oli see imeline päev, mil saime (mina vähemalt) esimest korda proovida snowkite'i. Üleüldiselt oli see niiiiivõrd lahe ja suurepärane kogemus, kui välja arvata see, et me jõudsime sinna treenerist ca 2 tundi varem ning pidime keset põldu kivimaja varjus windchilliga -16 kraadi (vähemalt) ootama. Kui aga esimese triibu tehtud sai- see tunne oli kirjeldamatu :) Ja arvestades tuule puhangulisust, asusime ikkagi sisemaal, kus tuulel oli palju takistusi ees, oli lohet üsnagi raske kontrollida, kuid risto kuldsed sõnad: "Oskad sellise tuulega sõita, oskad iga tuulega sõita!" ja "Raske treeningus, kerge lahingus" motiveerisid vägagi. Lõpuks läks see kõik siiski liiga raskeks, tuul tõusis ning tõmbas mu kõhuli ja vedas soojapesu särgi väel (sest lumelukk tuli lahti ja suureks jäänud pükstest tuli ka fliis välja) pikalt edasi, kuniks laua jalast sain ning veel bodydragisin ja lõpuks siiski läbi pisarate ja lohe sõimamise heatujuliselt ristoni jõudsin :) Ühesõnaga, kellel vähegi võimalust, minge proovige kindlasti, Fansurf teeb koolitusi ka (promo :D) see on mu NEW LOVE, for sure!
meie viis tuulega võitelmiseks vol 1 + mu uued lauasaapad :)
meie viis tuulega võitlemiseks vol 2 + holgeri 12 ruudune lohe
Vahepeal oli meil ka klassijõuluõhtu vms, vanematega, mille ma neljapäeva õhtul korraldasin- tegin viktoriini valmis, panin kava kokku, otsisin retseptid jne. Nagu alati, kui hannah midagi ei tee, siis ei tee keegi. Annelylt sain veel kiita, oi kuidas, et hannah on meie klassi südametunnistus ja kui kellegi teise peale loota ei saa, siis hannahi peale ikka saab (jea hakake nüüd kõik minupeale lootma) ja et ta loodab, et ma korraldan veel selliseid üritusi, arvestamata et ma ilmselt kooli vahetan, kuna meid pannakse üheks suureks klassiks kokku ja jagatakse õpetajate vahel quakes. super. Samuti oli viimasel koolipäeval vaikusetuba, millega kaasnes üdnagi mõtetu päev, aga me mängisime kekas jalkat, tegin paar väravat ja sain sinikaid, oi kui palju neid tuli :D ja me mängisime ka inkas lumejalkat kooli jalkaplatsil poolemeetrises lumes. Parry stiiliks on joosta palli juurde, vehkida jalgadega ja karjuda "SNOWSTORM SNOWSTORM" vähemalt oli meil naljakas :)
Järgmiseks oli meil 4c-ga käik loomaaeda, jõulusöömine ja ühislaulmine. kõik oli väga tore ja jõulune :)
tuju teeb kohe heaks, kui kooli jalutades väljas nii ilus on :)
Eile oli veel kaarlikiriku jõulujumalateenistus, kuhu oli tulnud erakordselt palju inimesi. Kaarli kirik ise mahutab 1200 inimest ning kõik kohad olid täis + inimesed seisid vahekäikudes. Minu kooliskäeidud 9 kaarlikiriku kontserdi jooksul pole kunagi niii palju inimesi olnud seal. Õnneks läks meil hästi ning kooliga on selleks aastaks ühelpool :)
Täna käisime maailmalõppu tähistamas, lauluväljakul kelgutades. Meid oli 6 ning meil oli 2 pisikest lauda, aga me saime hakkama, väga mõnus oli, küngas oli tühi ja sabakont on siiani väga valus, mind lükati mäest üles, sest ma ei suutnud oma siledate taldadega liikuda :D Üldiselt saime me kuhjakesi seal lõpuks hakkama ja tähistasime viimast päeva, missest, et Austraalias on juba 21 (meil ka) ja midagi pole juhtunud.. Nüüd on veel 4 päeva jõuludeni ja lõpuks saab kaua magada :)
kui tavaline küngas ära tüütas, otsustas ingel joosta alla snowduubi rajalt :D
Ilusat maailma lõppu soovivad:
(paremalt vasakule) Hannah, Oliver, Ingel, Mammu, Tross ja Jaan (fotograaf)
xx
h
No comments:
Post a Comment