Vergi laager oli seltskonna poolest mõnus, koha poolest huvitav, toidu poolest halb ning tuule osast pettumus. Siiski sai mõnusalt veedetud 3 päeva idüllilises mahajäetud Vergi külas sportides/ niisama chillides-longides-süües-pildistades.
Üks õhtu & üks pärastlõuna käisime kahe SUPiga suppimas, vesi oli mõlemal korral läbipaistev ning väga soe, ilm oli ilus ning meeletult mõnus oli lihtsalt supil lamada & päikest võtta. Kahju, et väikesed ühe aeru ära kaotasid. (pildid tehtud Lise gopro'ga)
Kahjuks oli söök üsna halb as in õhtusöögiks hamburger/ pannkoogid moosiga & hommikusöögiks friikartulid viineritega. Lõunasöögid olid ainsad normaalsed, aga siiski ei anna see päris spordilaagri mõõtu välja..
Vergi sadamas on väga tihe kontsertite graafik, iga nädalavahetus korraldatakse seal erinevaid valgusshowsid/ diskosid/ kontsertte/ djunglejamme jne, samal reedel, mil me oleks pidanud ära minema, tuli sinna esinema Tommyboy for example :D
Õhtud olid seal mõnusad ning niipalju, kui jätkus asfaltteed, nii pikalt sai longida. Õige otsus oli lonkar kaasa võtta, sest isegi seda väikest vahemaad sadam-öömaja sõitsime longidega.
Marleen on selline tüdruk, kellega lihtsalt satub seiklustesse, ükskõik kus kohas me ka poleks. Seekord käisime öösel Marleeni sugulase suvilas & longisime pimedas poole kahe ajal koju & saime majaomanikuga tuttavaks & ta tõi meile Rakverest martsipani. Viimasel õhtul naersime kahekesi katkise voodi peal oma naljade üle, sest kõik oli nii naljakas, aga mitte keegi teine ei saanud aru & see tegi asja veel naljakamaks. Kõik ülejäänud istusid telefonides ning toa keskel naersid pisarates kaks tšikki :D
Panime Marleeniga orjenteerumisvõistluse kinni, läbides 5 punkti & 1.98 km 14 minutiga. II koht läbis selle vahemaa 22 minutiga, pretty good job.
Mia & Keit leidsid meie maja lähedusest ühest koluhunnikust ratta, mille and Tallinna vedasid ning ma ei tea, kaugele nad selle tuunimisega jõudnud on. Üleüldse oli meie maja & majaümbrus väga huvitavad. Ööbisime nimelt suures laohoones, mille esimene osa oli tehtud külalistemajaks, kus oli väga must. Meie akna kõrval olev uks viis SuperAlko poodi ning pidevalt avastasime akna taga tiirutavaid soomlasi, kes otsisid sissepääsu alkopoodi. Maja teine pool oli suur ladu, kuhu me sisse minna ei julenud ning maja ümbruses olid katakombid & sõjast alles jäänud varjepaigad. Öösel oli seal päris kõhe jalutada.
Me läksime Marleeniga juba viimasel õhtul ära ning kojujõudes oli mul 38 palavik & ma olin järgnevad 5 päeva haige.
Me saime üks päev isegi lohetada & oma selle suve esimesed sõidud tegin ma perfektsed triibud & ei kukkunud kordagi! Lõpuks hakkas tuul ainult huiama ning meil ei tõusnud lohe enam üles & me ei saanudki rohkem sõita, aga vähemalt midagigi :)
Ants on mu hingesugulane. Me toome taas moodi kummiülikonnad. Ants on elukogenud katamaraanisõitja, kelle katamaraani ma juhtima pidin. Ta näitas mulle korra ette, mis köisi tõmmata tuleb & siis ütles juba, et ma oskan küll, et juhi meid nüüd sinna ja sinna.
"Eks elu on näidanud, et kunagi ei tohi järele anda, kuid kuna praegu on nii tugev tuul, siis sa võid seda köit veidi järele anda jah."
Üks hommik ärkasin varem & läksin jooksma ning peale seda sõitsin supiga piisavalt sügavale, et minna ujuma ning hommikusöögi alguseni päevitasin-magasin niisama supil. Meeeegamõnus algus ilusale päevale :)
Kahjuks oli see laager orjenteeritud rohkem nagu purjelauduritele, aga inimesed olid ikak toredad. Mõnus algus suvele igatähes :)
xx
h
No comments:
Post a Comment