L

ind

ma istun rõdul

loen raamatut "Meri", John Banville

linnud laulavad

nii kaunilt

ja taevas on sinine

ainult, ja väga

ja on soe, peaaegu

ja üks lind

ta istus naabrite männihekil

ühe männi ladvas

seal oli vari

kuid ta laulis

nii kaunilt

ja siis ta lendas

naabrite järgmise puu latva

seal oli päike

see oli nulg

ta on seda siiani

ning ta hüppas kõige tippu

ja laulis edasi, ikka

nii kaunilt

ja ma mõtlesin

miks ei saa mina

lennata, nagu lind

sinna, kus vaid paistab päike

ning laulda

rõõmust

vabadusest

nii kaunilt

ja ta lendas edasi
sest ta saab

mina ei näinud

kuid ta laulab ikka

nii kaunilt

...