MOELENNUK 2013

 Hei,

Reedel, esimesel märtsil, Ingli ja JB sünnipäeval ärkasin hästi vara, et käia arsti juures ning seejärel oma hiiglaslike kottidega kella 12:45'ks lauluväljakule jõuda, sest esimesel märtsil kell 18:00 algas MOELENNUK 2013 boarding. Kogu päev oli tihedalt tegevust täis ning isegi söömiseks polnud eriti aega, vahepeal suutsin endale õnneks pisikese pausi teha. Arvestasime, et meie proov algab kell 13:15 ning meil on 15 minutit aega, et oma liikumine läbi teha, aga proovid lükkusid meeletult edasi ning 15 minuti asemel saime ühe korra, ÜHE KORRA oma liikumist läbi teha. No ja see lava, pole sõnu, see oli 45 meetrit pikk, kolme tasandiline ning pragudega ja kandilise U-kujuline. Miks? Lava oli saadud kolmest eri kohast ja tasuta, ilmselt sellepärast see tasane polnudki, aga no vaesed modellid, kes seal kõndima pidid. Võrreldes Roosade Kääride lavaga oli see ikka väga halb, roosade lava seevastu oli superhea ja piisava kõrgusega, ühtlane, ILMA pragudeta ning õige kujuga. Proovis väänas üks tüdruk oma jala välja ja kontsadelt tuli värvi maha nii mõnelgi.  Peale proovi alustasime kohe meigi ning soengutega. Õnneks saime Rita kaudu endale kaks grimmikooli õpilast meikki tegema, ning nad tegid super tööd! Ma jäin meigiga tohutult rahule :) Ka Diana ütles, et hea meik on tähtis, sest esitek stunnevad modellid ennast kindlamalt ning teiseks on fotograafid tänulikud. Kolmandaks oli see lihtsalt ilus :) Soenguid katsetasime vähemalt 5'te erinevat ning lõpuks otsustasime krunnide kasuks, mille all oli üles jooksev kalasaba ning küljel keerud. Mina tegin kalasaba, eva keerud ning mina krunni. Mässasime vähemalt 2, kui mitte rohkem tundi, et kõik korralikuks saada. Hiljem õpetas üks meikkaritest modelle veel kõndima.. vist. Seekord me sujuvat üleminekut värviga ei teinud, sest roosadel ei tulnud see kuigi hästi välja. Ma jäin siiski ülimalt meie kollektsiooniga rahule, kuigi vahepeal oli mul absoluutne motivatsioonipuudus, siiski oli see meie esimene kord ja me tegime imehead tööd ning kõige värvikirevama kollektsiooni kõigist teistest, vähemalt endale jäime silma, kui mitte kellelegile teisele. Enne esimest pausi kukkus kõigist kollektsioonidest vähemalt 4-6 tšikki, ka meie kollekstioonis tuli ühel neiul konts jalast ära, aga ta sai selle olukorraga hakkama :) Isegi mina koperdasin, kui me olime juba ära kummardanud ning ma mõtlesin just, et "oh super, meil läks nii hästi!" ja siis nihkus see trepp mu jalge all, õnneks polnud seda näha :D Suurimaks pettumuseks oli mulle see, et meie kollekstiooni polnud mitte ühelgi plakatil märgitud, meid lihtsalt unustati ära, kuidas see ffff võimaik on? Ja vastuseks saime, et sorri, lihtsalt ununes, vahel juhtub. Seega ei saanud keegi meie poolt ka hääletada, kui nad oleks seda soovinud, meid lihtsalt polnud kirjas. Well thanks a lot! Aga ma sain tubli disainerina rahva raamatu kinkekaarte ja nüüdseks on kogu see tants ja trall läbi ja saab rahulikult hingata, oli üks meeldejääv aasta algus ja suurepärased uued kogemused ning motivatsioon ja head mälestused.. enamasti head :) Meil endil olid jalas minu abercrombie värvilised teksad ja me saime kiita, et paistsime välja. Mulle meelids ka :) Ja piletid olid hästi laheda kujunduse ja tekstiga, kavalalt tehtud :) Ja rahvast oli meeletus koguses, pausi ajal oli üsna võimatu liikuda. Ja nii palju tuttavaid oli.. Üks asi, millega ma veel rahule ei jäänud oli see, et meile isegi ei öeldud, kui autasustamine algas, et me saaks lava taha minna ning meile ei öeldud ka seda, mitu modelli peab kleiti kandma või kas üldse peab või peab terve kollektsioon.. Muidu vaatamata negatiivsele oli täitsa vahva, vähemasti oli meil valgust ja sooja, mitte nagu eelmine aasta! klassikaline moelennuk..

minu kaks lemmikut :)

ilmselt kõige armsam modell üldse kogu ürituse peale kokku! ja kollektsioon oli ka ilus :)

Siinkohal tahaksin tänada kõiki, kes tegid kogu selle ürituse meie jaoks võimalikuks, kõiki, kes olid kogu nende kolme kuu jooksul toeks, kes motiveerisid ning julgustasid seda jätkata, kes kuulasid mu pidevat vingumist selle üle, kui raske ja tihe kõik hetkel on, aga oligi, tegelikult ka oli, see vingumine polnud tähelepanu saavutamiseks, vastupidi. Tahaksin tänada kõiki, kes showde ajal meile toeks olid ning kõiki, kes meile plaksutasid ja meid pärast kallistasid, tundsin ennast peaaegu isegi disainerina :) Tahaksin tänada kõiki modelle, kes suutsid olla nii kannatlikud vaatamata sellele, et me vaidlesime pool tundi liikumise üle ning ei suutnud soengute osas otsust leida ning kes pidasid vastu need 2 pikka päeva ja kes ei tujutsenud ning olid armsad ja motiveerivad ja julgustavad ja imeilusad ning eriti tublid, et nad said selle lavaga hakkama!

AITÄH TEILE!

Kui nüüd võrrelda Moelennukit ja Roosasid Kääre, siis meeldisid mulle roosad rohkem, sest korraldus oli parem ning tiim oli hästi sõbralik ja motiveeriv. Ja lavataga oli selline pinge, kui oodati võitjat, erinevalt moelennukist, kus pooled olid telefonides.. ja ma ei tea ikka veel, milline see võidukollektsioon oli.. Samas on moelennuk eesti koolinoorte üks suurimaid moeshowsid ning oli siiski au sellel osaleda, isegi ilma meie nimedeta plakatitel. Aga kuna roosad on rocca moeshow, siis jääb see alati hingelähedasemaks :)

olen uhke meie töö üle, on õigust olla ka!

xx

h

SNIKERSI MUFFINID

Kokaklubi Hannahiga part1

Niisiis, nii, nagu ma lubasin, nii ma ka teen ehk jagan snickersimuffinite retsepti. Need olid ühed maailmaparimad muffinid üldse, no words needed!

Vaja läheb:

Shokolaadimuffinid:

100g võid

3 muna

1dl suhkrut

1tl vanillisuhkrut

1tl küpsetuspulbrit

4sl kakaopulbrit

50g shokolaadi

2dl jahu

natuke hapukoort

Mousse kreem:

100g kohupiima

200ml chocolate chips'e

natukene piima või kohvikoort

Kattekreem/ frosting:

natukene võid

umbes 1,5 dl tuhksuhkrut

umbes 0,5 dl kakaopulbrit

1 tl vaniljesuhkrut

vähemalt 4 snickersit/ marsi (kui pähklid ei maitse), aga kui kuskil poes on müügil suurem kotitäis, nagu nt soome laevades, siis soovitan selle osta.

Kuidas teha:

Shokolaadimuffinid:

Sulata või ja shokolaad ning lase natuke jahtuda. Vahusta munad, sega juurde suhkur ning vahusta edasi. Sega omavahel kuivained ja sõelu munasegule. Lisa või-shokolaadisegu ning sega ühtlaseks massiks. Küpseta ahjus 10-20 minutit 200 kraadi juures. Muffinid hakkavad alles küpsetusaja viimastel minutitel meeletult kerkima.

Mousse kreem:

Sulata shokolaaditükid, pane kaussi kohupiim ja piim või kohvikoor. Võid nende asemel kasutada ka vahukoort, nagu algses retseptis, aga mina ohmu ostsin poest vahukoore asemel kohvikoort ja imestasin, miks see ei vahustu. Kohupiimaga tuli ka väga hea. Vahusta kohupiima-piima/ kohvikoore segu sulatatud shokolaadiga ühtlaseks.

Kattekreem:

Sega omavahel kokku kõik ained, kuni segu saavutab kattekreemi konsistensi.

Kui muffinid on valmis, pane mousse kreem glasuuritorru, võta muffin, suru toru ots muffini keskele ning vajuta kotti õrnalt, et kreem hakkaks sealt välja tulema samaaegselt tõstes glasuuritoru muffinist välja. Muffini keskele peaks jääma glasuur/mousse kreem.

minu varjant/ orginaal lehe varjant :D

Peale seda määri kattekreem muffini peale, tükelda snickersid ning puista/aseta kattekreemi peale.

ideaalis peaks need välja tulema sellised: 

Väga ameerikalik ning ülekülluses, aga vahelduseks omamoodi ja maitsev.
Soovitan katsetada!
xx
h

TAHKO SPECIAL

Meil oli nii hea tripp ja ma olen nii õnnelik kõige üle :D Sain palju paremini kõik selgeks, täitsin enda eesmärgid, milleks olid elu esimene trikk/ slaid ja see, et ma sain käe maha kurvis, jee! Ja ma olen nii kuri inimene, sest ma naersin iga kord, kui keegi natukenegi naljakamalt kukkus, aga ma ei saa midagi parata, see oli naljakas :D Teisel päeval olime 6pool tundi mäel ja viimasel täispäeval lausa 9 tundi ning viimasel hommikul veel 2pool tundi. Kokku kuskil 27h lauatamist, üsna pirakas kukkus!

 Minu esimene slaid oli muidugi omamoodi- oli õhtu, umbes pool tundi enne viimase nõlva sulgemist ja eesmisel trikipargil polnud enam kedagi, seega ma sõitsin hästi lähedale sellele hüpekale, mis boxini viib, pidurdasin paar meetrit enne seda hoo kinni ja siis sõitsin hästi aeglaselt selle peale ja ma ei kukkunudki!! Teine kord samal õhtul seevastu panin peaga vastu boxi rauast äärt, enne seda lõin käelabad sinna vastu ja sabakondi vastu jäist hüpekaserva, mis seal lähedal oli. successful. Järgmisel päeval käisime trikipargis ja ma hüppasin mini big-airidel ja slaidisin ja ma ei kukkunud kordagi, tagumisel trikipargil ma mõtlen. Ees seevastu samal ajal õhtul panin ma nimodi mäsa, et ei liigutanud paar minutit ja mul oli nii piinlik, sest tipus oli ca 15 suusatajat-laudurit, umbes minuvanused kutid ja ma läksin endaarust üli bossilt sinna ja kukkusin taas peaga vastu seda raudäärt, aga panin enne istuli ja libisesin kuskilt hüpekast alla ja kukkusin lõppkokkuvõttes kõhuli (Y) ilmselt oli seda väga naljakas pealt vaadata, aga see oli nii nii valus. Samal hommikul, esimesel sõidul kallutasin ma esimesel kandil liiga palju alla ning tasakaal kadus ära ja ma kukkusin kõhuli ja kuna see mägi oli siiski üsna järsk, siis ma lihtsalt libisesin käed üleval nagu pisike täheke umbes 20m (ilma liialdamata) mäest alla, ise naerdes, see võis samuti üsna naljakas olla :D Sama päeva keskel tegime issiga pisikese kohvikupausi ja ma jõin maailmaparimat kakaod ja sõin ühe munkki, soome värk ja nostalgia, aga see oli nii hea :) Üleüldse oli see nii mõnus tripp ja üle pika aja oli jälle mõnus kodumaale naasta, järgmine aasta jälle, või võtame juba taas alpid ette?

xx

h

16

FINALLY

MA OLEN 16

EHK titeload, lotopiletid, rimi energiajook, oma dokiga sisse pääsemine, kinnise alkoholipudeli käeshoidmine ja üleüldse teadmine, et ma olen 16, nii mõnus :)

Sünnipäev(ad) ise oli meeletult meeletult hea ja maailma parim ja kõige ilusam ja toredam päev üle pika aja. Hommikul lauldi mulle lausa kolmhäälselt, tehti südamekujulisi pannkooke vaarikate ja öko nutellaga- !!!!!!!!!!! kingitused olid imelised ja kõik kallid tšikid, kes läbi astusid üllatasid nii armsalt ja üleüldse oli kõik meeletult tore :)

That's it sünnast, oli meeldiv ja pole veel läbi, sest klassikaaslased nõuavad tähistamist ja annu, liisa ja liisuga on vaja meie igaaastane koogi söömise-kakao joomise- klätši õhtu korraldada :)

Pole üldse tunne, nagu ma oleks aasta vanem, ikkagi samasugune, otsustusvõimetu ja imelik :D

natuke edasi, 

nimelt on viimased 2 nädalat olnud väga pingelised, sest käsil on kollektsioon roosadele, mis õnneks edeneb vägagi hästi ja kui roosad on möödas, siis teen oma kauaoodatud roosade ja moelennuki (pool spoiler) postituse :) aga vaatamata sellele, et ma iga õhtu väsinud ja näljasena alles kl 9 koju jõuan, olen ikka elus ja õnnelik ja vahepeal mitte õnnelik.

Praegu on kuidagi tekkinud selline aeg, mil peab meeletult palju otsuseid tegema, selliseid, mis mõjutavad ka kaugemat tuleviku... valikeksam tuleb valida, yfu leping alla kirjutada jne. Üleeile otsustasin, et ma ei osale siiski rutaquetzalil- hispaaniakeelne ülemaailmne noorte programm, mil 200 noort 54 riigist tuleb hispaaniasse kokku ja matkab sealt edasi lõuna-ameerikasse ja kogu tripp kestab 5 nädalat ja on hispaaniakeeles ja ma jääksin lõpetamisest ilma. Pussasin ja ütlesin EI, ma ei saa kõiki pakkumisi, mis elu annab ka vastu võtta, juhtub.

Parem uudis on see, et meil on kevadvaheajaks nitsa piletid ostetud ja ma pakin juba mõttes oma kotte, sest see on see, mis motiveerib :)

Ja veel parem uudis on see, et ma otsustasin lõpuks ära selle, et ma lähen YFUga vahetusaastale ja selleks riigiks on Šveits ja ilmselt prantsusekeelne, võibolla saksakeelne. Nüüd on vaja vaid lepingule alla kirjutada ja ongi pagas, minek 11. klass :)

Ja kõige parem uudis on üldse see, et me lähme juba 36 päeva pärast TAHKOLE LAUATAMA, nagu mis saaks perfektsem olla?, see, et mu naine Annela tuleb muga kaaaaaasaaa!!! AYOOOOOO KES KILJUSID ÕNNEST? ilmselt maailma kõige parem "jah" mille pajumetsade ema on öelnud, jejejejejejejjejeejejee ma ei suuda ära oodata!! ja kohe peale seda on moelennuk ja siis on see pralle läbi ja algab kevad, lõpuks!

Ma ei suuda enam ärgata pimedas ja minna kooli pimedas ja tulla koju pimedas ja üleüldse on kõikjal koguaeg pime ja kogu ilusa ja valge aja passime me koolis. Tahaks niiväga ärgata linnulaulu peale ja jalutada kõrge ja sooja päikse ja sulava lume ja ilusa kevadmantli ja hea tujuga kooli ja linnud laulaksid ikka veel ja siis tahaks minna sallysse ka kõik oleks rõõõmsad, sest kohe kohe on suvi ja oooooh ma nii tahan seda suve :D plaanis on niipalju sporti teha ja longida ja väljas käia ja pildistada ja mitte ühtegi päeva niisama raisku lasta, vot nii.

Tuli pikem kui arvasin, aga taustaks ellie goulding niiet kõik on chill ja mõnus :)

mu tuba on ka kuidagi jube mõnus, palju jõuluvalgusi ja roosid ja pildid ja padjad ja tekid ja lõhnaküünlad ja muusika..

ja et värvi oleks ka natuke..

sest miks peaks kangad normaalse pikkusega ja kerged olema?

minu valminud sally kalendri esimene kuu :) tegelikult on see palju pikem, kui pildil, üle meetri isegi vist...

ja üks throwbackfriday- igatsen amsterdami :( ja milleks kanda pükse? ja tahaks neid jalgu.. ja seda head hommikusööki, mida cafe thijjesinis pakuti ja tahaks seda sooja ilma ja kõiki careless inimesi ja kanepi lõhna tänavatel ja päikest :(

ja eva home made studios tegime pilte ka

ausalt öeldes, kui keegi pakuks mulle praegu kuskile sooja kolimist, ma oleks 100% nõus, ma ei taha siin olla enam :D ja ma pole juba 2 nädalat trenni teinud sest nii kiire on ja ma luban, et terve esimese veebruari nädala ma teen iga päev trenni. Ohjah... 

"too young to be this sad"

xx
h